Tere tulemast päris maailma

jube raske on uuesti blogijärjepidevuseni jõuda. istun ja mõtlen, et tegelikult ei ole ju mitte midagi tarka ega muudmoodi lõbustavat öelda-kirjutada. eriti kuna tänane päev on olnud unine ja erakordselt uimane – proovi siis niimoodi tulemuslikult töötada. viimane ei tähenda karvavõrdki, et ma seda teinud poleks. nagu selgub kirjadest, mis mu tööprivaat- ja töötööpostkasti kukuvad, olen ma lisaks nõiaametile ka selgeltnägija. sest miks muidu pöördub minu poole soome ühe transpordifirma töötaja küsimusega, mis selle või tolle tagastusnumbriga kastis, mis nendeni jõudis, peitub. pärast minu ülimalt detailset vastust aga saan uue kirja, kus toosama transpordifirma töötaja seletab pikalt ja laialt, et 5 arvutit, 2 printerit ja 2 eiteamida ei saa kokku 4 kilo kaaluda ja öelgu ma heaga, mis kasti ikkagi topitud on. otse loomulikult näen ma BP-st otse läbi vantaa lennujaama kusagile lattu ja kastiseinast ka läbi ja kukun neile aga siristama, mis massinad on peidetud papist ümbrisesse. pealegi on juulis ja augustis võimatu kätte saada ühtki soomlast, kes võiks taolistele ja veel lollimatele küsimustele asjalikke vastuseid jagada.

muidu on elu ilus, kui ainult soojemat ilma antaks. eile paistis veel päike, teisipäeval sai aga rattaga tööle tuldud ja seejärel omszki järves supeldud, nii et järgmine plaan paigutus laupäeva peale, mille kohaselt peaks homme varakult taas omszki äärde kolistama, veetma seal päikese käes praadudes mõned head tunnid, seejärel hüvastijätupiknik margitil ning õhtune moogi konsa. hetkel tundub see minu päiksekümblus-supeluse plaan väga haledalt vett vedama minevat. aga igal juhul on täna kavas regina ja mango outlet, kanasalat (kui peaks turu suletud olekust tulenevalt mõnes üldises toidupoes arvessevõetavalt viisakaid juurikaid leiduma) ja puhkus. oma tiimbildingu üritusel võidetud vaba päeva kasutan ära 20. juulil, kui juba reede pärastlõunal telgi selga võtan ja balatoni äärde pikale nädalavahetusele end sätin ega kavatsegi enne esmaspäeva õhtut sealt tagasi olla. pärast seda aga on veel vaid kaks nädalat ja juba ma olengi eestis, et veeta peaaegu kaks nädalat koduste seltsis (millest üks kolmandik möödub tolstoi kolmnelja verandal looteasendis). võimas.