Tere tulemast päris maailma

vanemlik hool, kes on järgnevad paar kuud mu peavarjujagaja, tituleeris mind eile kohutavalt vastutustundetuks inimeseks (peaaegu et maailma kõige kohutavamaks), kuna ma suvatsesin talle mainida, et kui bp peavarjujagaja alates septembrist oma loa ja õnnistuse annab, võtan sinna ühe väikse valge karvakera, ja mainis, et ka tartus on olemas kasside hoiupaik. mõnikord on vist targem suu kinni pidada. aga sellegipoolest lähen täna toda väikest valget kiisut oma silmaga kaema ja kuhu mujale, kui ikka tartusse. loen minuteid, tunde, sigarette ja aeg-ajalt varbaid. enne teele asumist pugin kõhu mõnusalt head-paremat täis (mõni valmistab ju kringli lausa) ja kui ilm lubab, seisame pärastlõunal anksaga lennujaamast mõnisada meetrit tartu poole tee ääres ja viibutame kätt, õlled mõnusalt kotis (või käes). kõlab jube hästi.